Ma sain 30!

Käesoleva aasta üheksandal märtsil jätsin seljataha kahekümnendad eluaastad. Neljateistkümnendal pidasin sel puhul äiaga suure peo – tema sai 60, mina 30 ja Helli-Tiiu 18 – põhjust tähistada küll ja veel!

Pidu toimus hetkel veel avamata Peedu koolimajas. Kes rohkem siseringis, teavad, kui palju meie pere on selle hoone ehitamisega seotud. Igal juhul oli seda kõike arvestades täiesti loomulik, et äi oma juubelit seal pidada soovis ning kuna meie tähtpäevad on väga lähestikku, siis oli ka minu lisamine küllaltki ootuspärane.

Minu poolt oli külalisi kohal 20 (lisaks ka mõned pisi-pisikesed tegelased). Äia poolt oli umbes 70. Ma pole kindel, et ta täpset arvu isegi teab 🙂 Igal juhul oli kokkuvõttes kohal päris palju rahvast.

Minu külalistega läks nii kenasti, et enamik neist mahtusid ära kahte lauda(ainult 4 külalist, kes omavahel head tuttavad olid, sattusid teise seltskonda, kus neil õnneks siiski päris tore oli olnud) ja ma ise istusin nende kahe laua vahel olevas pisikeses lauas koos kahe minu jaoks võõra vanaprouaga. Päris selgeks, kes nad on, ei saanud ma lõpuni. Aga nad olid toredad 🙂

Õhtut juhtis Laur. Mitte just erilise entusiasmiga, aga see ilmselt ei paistnud külalistele väljagi. Ja see innukuse puudumine ei tulnud mitte asjaolust, et ta poleks seltskondlikku tüüpi, vaid pigem sellest, et tema jaoks polnud aeg ja koht tol hetkel meeldivaimad… Pealegi sai ta enda jaoks liiga hilja oma kohustusest teada. Selle kõige varjus suutis ta aga need tunnid väga meeldivaks muuta ja jätta mulje tõesti hästi organ iseeritud peost.

Peale Lauri oli meil veel esinejaid. Esiteks loomulikult Lauri perekond. Tema laulvaid õdesid ja ema vaadates, tekkis mitmetel võrdlus Von Trappi perega “Helisevast muusikast”. Isegi mu oma õed sattusid sellest nii vaimustusse, et käisid välja idee, et võiksime ka oma pereansambli luua. Mõte on muidugi hea, aga ma, kellele on elevant kõrvale astunud, ei oskaks kuidagi enda kohta selles bändis määratleda…

Kolmikpeo tipphetk oli siis, kui saabus Mägi, Tõnis Mägi. Kohaliku elanikuna oli ta kutsutud üllatusesinejaks ja meeldival kombel oli ta kohe ka nõustunud. Koos Kärt Johansoniga esitasid nad mõned laulud ja haarasid külalised täielikult oma lummusesse.

Mis me veel õhtu jooksul tegime? Kuulasime palju head muusikat, nii live’s kui helikandja vahensusel, lahendasime viktoriini, mis osutus parajaks pähkliks ning loomulikult söime palju. Toitlustaja, Solo Catering, tegi väga head tööd ja kõhud olid kõigil rohkem kui täis 🙂

Paljude inimeste jaoks oli suurim elamus näha hoonet ennast, kus pidu peeti. Kuna ma saan ilmselt selles hoones veel palju liikuma, ei teinud ma ekskursiooni olematu trepi ja ligadi-logadi asjade vahel kaasa (saal, kus pidu toimus, oli muidugi superkorras, kuid muu maja alles valmimisel), kuid põnevus ei takistanud ronimist ka vanematel inimestel ja kõrgete kontsade kandjatel.

Lahkusin oma sünnipäevalt palju paremate emotsioonidega, kui lootnud olin 🙂 Siinkohal tahaksingi tänada kõiki neid võrratuid inimesi, kelle läbi need hetked võimalikuks said ja kes õhtu nii toredaks tegid!

collage-2015-03-15(1)

Advertisements