Jalutuskäik Melissaga

Ühel päeval teatas Liise, et nemad tähistavad koolis sügise sünnipäeva. Milline tore idee! Ka minu meilile tuli teade, et selle tähtsa päeva puhul on oodatud lapsed kooli vahvate sügisteemaliste kompositsioonidega või kõikvõimalike toredate saadustega, mida algav aastaaeg pakub. Kuna aga Liisel endal on ajakava tihe (räägin sellest ilmselt peagi pikemalt) ning toas hakkab kõik värske kuivama, otsustasime sedakorda, et mina ja Melissa teeme jalutuskäigu metsas ning otsime kõikvõimalikke põnevaid asju, millest üks kompositsioon võiks valmida. Ja siis õhtul, kui õde koju saabub, teeb ta oma uhke sügisseade valmis ning jätab ülejäänust võimaluse Melissal midagi meisterdada.
Haarasin teele kaasa ka fotoka ja hakkasimegi sügisest metsa avastama.

Alustasime teekonda peaaegu tühja korviga ning rõõmsa meelega:
DSC_0103gm

Põhiliselt käskis Melissa mul igasuguseid seeni pildistada:
DSC_0107
DSC_0113 DSC_0115 DSC_0117 DSC_0122 DSC_0123 DSC_0125

Pildistasime ka muud loodust:
DSC_0109 DSC_0110
DSC_0134

Loomulikult jäi pildile ka Melissa ise:
DSC_0131

Õhtul valmis Melissal selline karbike:
DSC_0153

Ning kooliaknale koostas Liise sellise väljapaneku:
DSC_0158gm
12022614_1064094596934452_7780261783637826378_o

Advertisements

Liise läks kooli

Iga vanem, kelle laps on läinud esimesse klassi, on tundnud ilmselt sedasama, mida meie kuu aega tagasi: “Uskumatu, kui kiirelt on aeg lennanud!”. Alles ju oli meie värske koolilaps beebi ning tegi esimesi avastusi maailma kohta, nüüd aga alustab juba päris kooliteed. Nii on ka meie peres läinud viimane kuu selle tähe all, et harjuda uue elukorraldusega ning õppida elama koos koolilapsega.

Liisekese kool on pisikene ja armas. Tartu Erakooli (TERA) Peedu Kool sai lõplikuks valikuks mitmel põhjusel. Paljud teavad lähemalt meie seotusest kooliga, mis oli üks lähtepunkte. Teiseks meeldib mulle TERA õppesüsteem (kooli missiooni ja visiooni kohta täpsem info siin: http://baajafu.havike.eenet.ee/tera/meie-kool/missioon-ja-visioon/ ). Kolmandaks, ning tegelikult peamiseks, sai siiski asjaolu, et tüdruk ise tahtis just sinna kooli. Tema jaoks polnud teist variantigi, kui kool, kus mitmed tema tuttavad juba õpivad ning kus õpetajadki juba teada-tunda. Seepärast ei jäänudki lõpuks võitjateks koolid, mis asuvad lähemal. Üks ots koolist koduni on Liisel 40 km. Jah, see tähendab, et tihti võtame me hommikul ette spetsiaalselt 40 km. sõitu kooli ja seejärel tagasi koju, et pärastlõunal sõita uuesti lapsele järele ning lõpuks tagasi koju. Õnneks oleme siiski leidnud ka võimalusi, mis olukorda veidi kergendavad ning hetkel tüdrukule palju rõõmu toovad.

Parim, mida ma hetkel oma “alles ta oli beebi”, kohta öelda võin, on see, et temast on kasvanud päris küps ja asjalik koolilaps. Ma näen temas rõõmu ja indu, mida nii paljudel koolilastel pole… Ja ma loodan, et need tunded jäävad teda saatma veel pikaks ajaks. Nii ma jäängi hommikuti teda pisarsilmi õhates vaatama, kui ta üle parkimisplatsi rõõmuga kooli jookseb, kordagi tagasi vaatamata. Ning oma südames ma mõtlen: “Ta on ikka minu pisikene!” 🙂

collage-2015-08-31
Esimese koolipäeva aktuse pildikollaaž

Foto10997 Foto10441
Koolilaps (fotod: H. Sarapuu)