Trenn nelja lapse kõrvalt – kas ja miks ja kuidas

2017juuni18

“Emme, sa oled nii ilus!” õhkab Melissa mulle ja mina olen seitsmendas taevas. Pole midagi kaunimat, kui kuulda laste siiraid komplimente. Loomulikult, laste silmis ongi nende vanemad parimad ja kaunimad ja kallimad. Sedasi peabki! Aga kas see pole mitte veel erilisem, kui võime tunda, et oleme need kiidusõnad tegelikult ka justkui ära teeninud?

Ühel teisel päeval oleme külas. Pererahvas grillib ning palju lapsi sibab ringi. Peo lõpus saabub minu abikaasa. “Issi, miks onu Lauril musklid on?” küsib järsku imestunud perepoeg oma isalt. “Sest ta teeb trenni” vastab isa. 

Algpõhjus, miks mina tänasel päeval trenni teen, ongi mu abikaasa Laur. Pea kogu põhikooli olin kehalisest kasvatusest tervislikel põhjustel vabastatud. Tihtipeale tähendas see seda, et lihtsalt istusin ja vaatasin, kuidas teised lapsed sporti tegid. Need üksikud korrad, mil kaasa pidin tegema, tundsin end äbariku ja saamatuna. Teiste etteheited, kui ma võistkonna taset hoida ei suutnud, ei teinud asja sugugi paremaks. Sügaval sisimas oli kujunenud mõte, et füüsiline tegevus (kui tantsimine või kodutänaval külarahvaga rahvastepalli mängimine välja arvata) on nõme.

Kui ma Lauriga tutvusin, olid tema lihased üks esimesi asju, mis mulle muljet avaldasid. Minu mäletamist mööda olid need näha juba ühel tema rate fotol ning reaalelus kohtudes said ainult kinnitust. Nii polegi imestada, et juba varsti avastasin end koos temaga jõusaalist.

Paraku tuli abielu peale ning trenn jäi mõneks aastaks meie mõlema jaoks tagaplaanile. Võib öelda, et tõeliselt treenima hakkas Laur taas rohkem kui kolm aastat tagasi, mina pisut hiljem.

Kui ma esimest korda järjepidevalt end füüsiliselt arendama hakkasin, oli mul olemas kolm last, kellest noorim umbes pool aastat vana. Lähenesin juba 30. eluaastale ning tundsin, et on viimane aeg hakata oma keha eest hoolt kandma.

Üks huvitavamaid arvamusi, millega sestsaadik kokku olen puutunud, kõlab nii “Sina ja trenni! Mis trenni sul veel vaja; ise nii peenike?”. Ma võin isegi pisut meelitatud olla sellest komplimendist, kuid üldiselt pean seda (tahtmata kedagi tegelikult solvata) rumalapoolseks arvamuseks. On kaks täiesti eri asja, kas olla lihtsalt kõhn või olla vormis!

Trenni eesmärk – vähemalt minu puhul – pole olla kõhn. Teatud määral tahan ma isiklikult trenniga isegi juurde võtta, näiteks tuharatelt. Ja ennekõike kaotada ära kohad, mis muidu on lodevad, näiteks neli kaalutõusu läbinud kõht ning lotendavad käsivarred. Seega on trenni eesmärk olla pigem trimmis.

See on see, mille trenn välimusele võib anda. Veel palju olulisem on aga asjaolu, et igasugune füüsilise tegemine parandab oluliselt tervist ning aitab võidelda ka vaimse stressi vastu. Julgen väita, et regulaarne liikumine võiks kuuluda iga ennast armastava inimese arsenali! Eriti, kui peres on lapsed. Mitte üksnes seetõttu, et nad oma vanemate välimuse üle uhked olla võiksid, vaid ennekõike eeskuju tõttu, mida neile eluks kaasa saame anda.

“Aga mul on töö!” argumenteeriks mulle keegi hea meelega vastu. “Mul ei jää laste kõrvalt aega!” on teisel omalt poolt lisada. Usun, et nö ajapuudus on ehk kõige suuremaid takistusi enamik inimeste jaoks. Kui Laur mulle kunagi rääkima hakkas, et mina võiksin temaga trenni tegema hakata, oli see samuti minu esmane vastulause. Kuhu – no kuhu? – ma topin oma niigi väsitavas päevas treeningud?

Tänaseks on mul lapsi rohkem kui alustades. Trenni olen sel aastal teinud oluliselt rohkem kui kunagi varem. Kuidas ma aga selle aja leian, olles kodune taluperenaine ja nelja lapse ema? Jagan teiega neid nippe, mis on minu puhul toiminud (PS! Mina treenin peamiselt kodus!):

* Katsu ühendada meeldiv kasulikuga. Praegusel suveperioodil tean, et tahan iga päev õues olla, mistõttu olen leidnud enda jaoks sellise tasakaalu, et teen trenni ning võtan sealjuures päikest. Kõrvalt muidugi hüüan ka fraase nagu: “Rain, ära viska teisi liivaga!” või “Karl, ära sa sinna küll roni!” või pean neid lohutuseks sülle võtma, kuid see ei kahanda kuidagi “topeltlaksu”, mille saan liikumisest ning paitavast päikesest. Ja kui veel lõpus ujuma minna – mmmm….

* Muuda trenniaeg kogu pere kvaliteetajaks! Kui Rain oli väike, siis tegime trenni tavaliselt nii, et mina tegin oma treeningkava, Laur enda oma ning tüdrukud harjutasid iluvõimlemist. Vahepeal kasutasin Raini erinevate harjutuste juures raskuseks. Laur omakorda kasutas mind ja/või tüdrukuid. Taustaks mõnus muusika ja teadmine, et trennile järgneb hea õhtusöök, muutsid pimedad talveõhtud täitsa nauditavaks. Lisaks kambavaim ühisest tegevusest – paremat annab tahta!

* Ka koduvälist vabamat aega saab kasutada liikumiseks. Kas pead näiteks ootama oma lapse huviringi tõttu? Aega, mil tüdrukud teevad iluvõimlemist, on mitmed nende rühma lapsevanemad kasutanud trenniks. Laur käis kuude kaupa sel ajal jõusaalis ning mõned korrad kasutasin minagi seda võimalust.

* Mõtle läbi eelseisev nädal ja pane enam-vähem paika, mis aegadel sa trenni tegema hakkad. Kui jääda ainult selle peale, et “Küll ma päeva jooksul aega leian!”, võid avastada, et kell on juba kümme ning ainus milleks veel aega leiad, on pea padjale panemine. Ole sa kodune või töötav ema: majapidamises on alati midagi teha ning mitteplaanitud tegevusi on raske sinna vahele pikkida.

* Pane paika oma prioriteedid! Kui sa tõesti tahad trenni teha, siis äkki elavad su närvid üle selle, et mõni asi jääb koristamata…? Üldiselt olen ma tähele pannud, et segamini asju saab ka tükk aega hiljem korda panna ja maja näeb lõpuks jälle välja nagu peab. Trenniga on aga kahjuks nii, et ei aita see, et ühel päeval võtan end lihtsalt pisut rohkem käsile ja teen kõik korraga ära…

* Ole motiveeritud ja tunne siirast huvi treeningaailma vastu! Uuri erinevaid variante ja leia see, mis sulle sobib. Mida rohkem sa loed, videoid vaatad, teiste treenijatega suhtled ja end nö täidad selle valdkonnaga, seda suurem on “kihelus” kõike reaalselt proovida ning teoks teha. Kui trenn hakkab sulle seostuma meeldiva hobiga, siis sa lihtsalt tahad leida aja sellega tegelemiseks.

* Ära pinguta üle! Igasugune liigne ponnistamine ja ülepingutamine võib trenni vastumeelseks muuta. Kui tunned, et see nõuab sult meeletut vaimset pingutust ja järelemaitse jääb kehv, siis tuleb midagi (näiteks treeningstiili või raskusastet) korrigeerida, et tagasi saada rõõm ja ootusvaim, mis aitavad liikumist nautida.

Kuidas mul endal läinud on?

Nagu paljud teavad, siis Karli sünni järel alustasin regulaarset treenimist selle aasta jaanuaris. Selleks ajaks oli pojake juba pea aastane ning temast ei ole saanud (veel) minu innukat trennikaaslast. Olen läinud pigem kergema vastupanu teed ja kasutanud hantleid 🙂

Kuni märtsi teise nädalani treenisin 6x nädalas ja umbes 1-1,5h. päevas. Seejärel jäin väga haigeks ning ülejäänud märtsikuu sain väga vähe liikuda. Kuu lõpus käisime Austrias, kus olin siiski veel täitsa rahul oma eelnevate saavutustega. Näitan vahelduse mõttes pilti ka:

119ndwp

Aprilli alguses käisin operatsioonil ja seejärel võisin tõelise trenni vähemalt neljaks nädalaks unustada. Mais toimus korraga palju elukorralduse muutusi ning kuigi ma aeg-ajalt proovisin end liikumisega turgutada, siis põhirõhk läks pigem toitumise peale. Erik Orgu toitumiskavaga liitumine lõi kohati päevaplaanid väga segamini, kuna uuega tutvumine ja täiesti tundmatute retseptide valmistamine võttis üsna palju aega (praeguseks olen juba asjaga rohkem “kodus” ja kava järgi söömist veidi kohandanud). Lisaks ei saa unustada, et enamus maist läks selle tähe all, et valmistusime Lauri lahkumiseks ning seejärel tegelesime lahkumisest kohanemisega. Ja kui ma juuni algul juba hakkasin trenni tegema, siis jäin laste kõrvalt haigeks… Nii et tõeliselt olen reele tagasi hüpanud alles viimastel päevadel ning eelnevalt mainitud punktid, mida talvel kasutasin järjepidevuse arendamiseks, kuluvad praegu mulle endalegi meeldetuletuseks ära.

Viimased päevad olen siis treeninud õues. Kasutan muuhulgas ära batuuti ning parajalt kõrget pinki, millel on hea väljaasteid teha. Kuna ma pole mingite raskustega ammu treeninud ja mu õiged hantlid olid kadunud, siis leppisin pisut aega pisikeste ja kergetega (pildil). Täna pärastlõunal olin aga suuremas koristamistuhinas ning õnneks tulid õiged hantlid ka välja. Jääb vaid loota, et homme on taas ilus ilm, sest ma olen oma ennelõunaseid “päikesetreeninguid” täiega nautima hakanud.

DSC_0079.JPG

 

 

ARMAS BLOGIKÜLASTAJA, MILLINE ON SINU SUHE TRENNIGA?

 

 


Päisepildil poosetasin täna pisut peegli ees ehk siis panin märgi maha, kust taasalustan. Viimasel pildil leiab mõned tänased “abimehed” (hüppenöör, hantlid, veepudel ja “see asi, millega saab keerutada” 😀 ) ning suvine lugemine

 

5 thoughts on “Trenn nelja lapse kõrvalt – kas ja miks ja kuidas

  1. Väga tubli ikka! Ise olen viimase aasta jooksul 2x toitumiskavaga alustanud ja kohutava refluksi saanud. Kuna mitmeid allergiad on ka siis on väga raske kava kokku panna. Koduse trenniga olen kunagi tittede kõrval hea vormi saanud….motivatsiooni nagu ka pole. Kui keegi niimoodi ergutab ja trennijuttu ajab siis tuleb isu peale küll! Jaga huvitavaid suviseid retsepte ka 🙂

    • Kas oled teinud mingit konkreetset toitumiskava? Erikorgu.ee’s saab välistada allergeene. Refluksi osas soovitan välja selgitada, millised toiduained seda põhjustavad ning vajadusel arstile pöörduda.
      Motivatsioon ongi raske tekitada. Aga kui tead, et oled kunagi sedasi vormi saanud, siis ilmselt mäletad ka head treeningjärgset enesetunnet. See on kindlasti üks suur motivaator – teadmine, et pärast on hea tunne, et tegid midagi ära. Kui hoolega mõelda, siis leiad kindlasti veel palju muidki Sulle endale sobivaid ajendeid. Jõudu sellega!
      Retseptide jagamisele ma pole mõelnudki… Peab mõtetesse võtma 🙂

  2. Toiduainete. Enda kaalumisega olen vaid korra shoki saanud kui pesamuna oli kaalu näppinud ja ekraanile ilmus müstiline nr 150 😀

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s