Kuidas me gluteeni- ja laktoositalumatuse testi tegemas käisime

say-no-to-milk
Gluteeni- ja laktoositalumatus on tänapäeval moeasi. Võin ju öelda, et otsustasin, et hakkan samuti popiks ning läksin end seetõttu nende osas testima, kuid päris nii lihtne asi ikkagi polnud. 
Kui gluteenitalumatusest räägitakse, siis pahatihti on käsitlus pinnapealne ja seondub pigem isediagnoosijatega. Kohati jääb selle varju, et on olemas reaalne haigus, mille korral eluaegne range gluteenivaba dieet on ainus variant. Ma räägin tsöliaakiast.  Kahel minu esimese astme sugulasel (täpsusutus: I astme sugulased on vanemad ning õed-vennad) on tsöliaakia diagnoos, mis paneb mind antud haiguse riskirühma. Kuna ma kuulun sinna rühma, peaksin end tsöliaakia osas igal aastal (või vähemalt üle aasta) kontrollima ning minu lapsed, kes on II astme sugulased, umbes kolme aasta tagant. Minu viimane kontroll oli kuskil 5 aastat tagasi ja ma täpselt ei tea, mida mul tol korral määrati. Tegin seda perearsti kaudu ega tulnud selle peale, et uurida, milliseid markereid mu veres määrati. Seekord aga tundus perearsti kaudu asja ajamine pisut tüütu, kuna tahtsin Liisele samu analüüse teha ning meil on tütrega erinevad perearstid, kes omakorda erinevates linnades. Nii läkski, et ühel suvehommikul astusin lihtsalt sisse Elva Haigla SynLab’i (labor, mida võib leida üle Eesti eri linnades) ja lasin meid tütrega tasuliselt testida laktoosi- ja gluteenitalumatuse osas, sest mulle tundus, et meil võivad nende hädadega kattuvad sümptomid olla.

Etteruttavalt ütlen, et Liisel oli tsöliaakiaga kõik korras. Kuna laktoositalumatus pole tegelikult otseselt haigus ja seda teadmist ei saa kurjasti tema vastu ära kasutada, siis mainin, et see tal paraku avastati. Ja selle avastamises ma enam ei kahelnudki, kui me protseduuriga algust tegime…
Kas te teate, kuidas käib laktoositalumatuse test? See on väga lihtne: kõigepealt annad verd, siis jood viie minuti jooksul ära suure topsi imalmagusat laktoosijooki ja peale seda annad veel kaks korda verd. Hahhhahha, võib-olla pole “lihtne” see päris õige sõna. Ma tõsimeeli pelgasin, et äkki tütreke ei pea seda vastu ja pakkusin talle, et võime temale teha ainult tsöliaakia analüüsi. Tema otsustas siiski vapper olla ning kogu teekonna läbida.
Liisel hakkas kõht “mullitama” ja valutama üsna ruttu peale joogi joomist. Vereandmiste vahel viskas ta end toolile pikali ja pani pea mulle sülle. Analüüside läbimine oli talle selle kõrval pisiasi. Käsi südamel: mina oleksin temavanuselt röökides minema jooksnud juba ühe verevõtmise peale…
Minu jaoks oli kõige vastikum osa see, kus pidin laskma ühest käest teistkordselt verd võtta. Kuigi rasedused hävitasid minu lapsepõlve- ja teismeea foobia süstlanõelte ees, ei meeldi torkimine mulle endiselt. Viimasel korral hoidsin seega hambad ristis ning palusin mõtetes, et see enne läbi saaks, kui mul pilt eest kaob.
Kui ma sel viimasel korral laborandile mainisin,et tütrel kõht täitsa valutab, siis ta arvas, et ju sealt laktoositalumatus ära tuleb. Et neil, kellel talumatus, annab see kõhus üsna ruttu tunda. Mõtlesin, et sellega peaks siis minul täitsa korras olema, sest minu kõht andis märku üksnes söömata jäänud hoomikusöögist.
Analüüsid tehtud, mõtlesin läbi hüpata Elva Ohoo! kauplusest. Kes ei tea, siis see on selline täitsa asjalik second-hand pood. Taaskasutus on mulle meeltmööda ja kuigi ma sel hetkel otseselt midagi ei vajanud, tahtsin pilgu peale visata.
Kui ma parasjagu autot parkisin, sain aru, et mu kõht muutub aina aktiivsemaks. Mullitustunne ei takistanud siiski poodi minemist, kuid lõppkokkuvõttes pidin sealt üsna pea kiirel sammul välja jooksma, et suund Konsumisse võtta, kus otusustasin külastada Peetri pizza tasulist tualettruumi.
Ma olen tõeliselt tänulik Peetri Pizza teenindajatele või nende üldisele hoiakule, kuid iga kord, kui olen läinud lastega sinna, et saada tualetti (näiteks eelmine kord oli Rainil hirmus piisihäda), siis pole mult selle eest tasu võetud. Esimene kord kohe öeldigi, et minge niisama, kuna olete lapsega. Seekord olin koos Liisega ja samuti ei võetud raha, kuigi silt on üleval, et tegu tasulise tualetiga.
Ma pikemalt sellel ei peatu, aga peab ütlema, et see laktoosijook on ikka maru kange kraam! Kõhu lõi ta meil Liisega mõlemal lahti ja mina jooksin veel õhtuni tualetivahet ning veetsin mõnda aega kodus voodis kägaras, kaetud külma higiga.
Selles osas polegi enam rohkem rääkida. Ma polnud põrmugi imestunud, kui meie mõlema paberid näitasid laktoositalumatust.
Natukene üllatavamad olid minu gluteenitalumatuse testi tulemused. Tean oma õe käest, et tsöliaakia kahtlusel määratakse koe transglutaminaasi IgA. Selle tulemused olid mul normis. Aga lisaks selle määrati mul üldine immunoglobuliin A ja see oli mul pehmelt öeldes alla arvestust ehk siis tulemuseks oli kirjutatud: “Seoses IgA puudulikkusega tsöliaakia kahtlusel soovitav määrata tTG IgG, AGA IgG. Ka soovitav konsulteerida arst-immunoloogiga.” 
Puudulikkus immunsüsteemis seletab nii mõndagi. Ma olen lapsest saati üsna haige olnud, aga viimane aasta aega on olnud juba täielik õudukas. Praegugi on meie pere paranemas viirusest, mis eelmisel nädalal ootamatult ründas, kuid mina vindun endiselt sedasi, et hommikul köhisin oksendamiseni. On mu hädad seotud tsöliaakia, IgA või veel millegi muuga – seda näitab aeg.
Esmaspäeval lähen perearstile. Seal arutame edasi, et mis ja kuidas. Laktoosi vältimise oleme Liisega juba käsile võtnud, minu gluteenitaluvuse osas loodan peagi selgust saada.
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s