Vastused Teie küsimustele vol.1

vs2veo

Augusti lõpus tegin lugejatele üleskutse küsida minu käest küsimusi. Kõike, mis pähe tuleb! Mul on hea meel, et mõnel mu blogi huvilisel neid tõepoolest oli (noh, muidu võiks ju arvata, et jätan teid täitsa ükskõikseks). Hakkangi kõigile järjest vastama, alustades facebooki saabunutest. Selles kirjas vastan esimesele küsimusele. 

Küsimus: Mis on sinu hobid? Mida sa üldse teha ei taha ja mille tegemine pakub sulle rõõmu? 

Vastus: Tead, vahel ma tõesti mõtlen, kas mul üldse ongi praegusel hetkel reaalseid hobisid… Igal juhul ei käi ma kuskil käsitööklubis või ei maali vabal ajal. Aga mulle meeldib kirjutamine. See blogi siin on üks minu suuremaid hobisid. See aitab end mõtestada, rutiinist välja hüpata ja vahel ka maandada. Ja üsna loogiline on vist siia lisada, et mulle ei meeldi üksnes kirjutada, vaid ka lugeda. Armastan igasugu raamatuid, kuid kaalun alati enne hoolega, kui jälle “lugemistsüklisse” langen, sest see võtab ära üksjagu väärtuslikku aega ning sellele – nagu igale muule sõltuvusele – on raske joont alla tõmmata…

Trenn – kui ma olen parasjagu joonel – on samuti saanud oluliseks hobiks.

Võin öelda, et eelnevalt loetletud asjad teevad mulle kindlasti rõõmu. Samuti on rõõm tervetest ja rõõmsatest lastest (see kõlab hullu klišeena, aga mida muud üks lapsevanem öelda võikski…). Rõõm on ka sellistest asjadest, mida naudin ja mis rutiinist välja viivad. Näiteks kirikus käimine, teatri või muuseumi külastamine või vahel kasvõi üksinda poodlemine… Üle kõige aga teeb minule rõõmu lähedane aeg abikaasaga.

Filosoofiline vastus küsimusele, mida ma ei taha teha, on see, et ma ei taha vastuollu minna oma põhimõtete ja -väärtustega. Mulle sugugi ei meeldi teistele inimestele haiget teha. Ma ei taha ka enesekontrolli kaotada või endast välja minna (seda paraku laste ja mehe kõrvalt aeg-ajalt ikka juhtub).

Puhtpraktilistest asjadest: vahel ma üldse ei taha koristada. Näiteks praegu, mil mu elutoa põrandal vedeleb tuhk, mille Karl laiali puistas ja tegelikult on homme tulemas Hannah… Nõusid pesta on isegi veel tüütum.

Minu elus on huvitaval kombel ka asju, mida esimese hooga olen arvanud, et ma üldse ei taha teha, aga mis hiljem on meeldima hakanud. Tihti on selliste asjade käivitavaks mootoriks abikaasa Laur. Näiteks oli tema see, kes mind poolvägisi vedas kevadel Austrias mäele suusatama. Ma kartsin eelnevalt nii väga, et oleksin end kasvõi haigeks valetanud! Lõpuks nautisin mäel toimetamist täiega! Järgmiseks räägibki Laur juba sukeldumistest ja langevarjuhüpetest ja millest kõigest veel… Kõlavad ehk paljudele põnevalt, aga mind (praeguse seisuga) sugugi ei tõmba.

Aitäh, küsimuse eest ja loodan, et mu vastus oli ammendav! 🙂 


Lugu illustreeriv pilt on möödunud jõuludest. Üks väheseid kordi (kui mitte ainus), mil tolmuimeja mu tõeliselt rõõmsaks on teinud.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s