Lahutus pole lahendus ehk “Vastused Teie küsimustele vol.4 “

IMG_2748

Küsimus number 4:

Kirjutasid kusagil, et oled oma mehega abielu jooksul palju tülitsenud. Kas oled/olete mingil eluhetkel kaalunud lahutust?

Vastus: Hästi lühike vastus oleks: “Ei ja ja”. Jah, ma olen vihahoos lahutust maininud. Ei, me pole kumbki seda reaalselt kaalunud ega võimalusena arutlenud.

Ma arvan, et üks esimesi asju, millega abielludes tegeleda tuleb, on tunded. Nii kummaline, kui see ka ei kõlaks, siis tihtipeale on just tunded need, mis tasuks hea suhte nimel esimesena ukse taha visata. Emotsioonide baasil tehtud otsused ja käitumisviisid võivad panna käärima midagi, mis aastaid hiljem on nii hapu, et tahaks lihtsalt minema visata…

Teine oluline asi, mis seostub tunnetega, on oskus õppida kaaslase emotsioonidest mööda vaatama. Minul on esinenud väga tugevaid tunnetepurskeid ja need tulevad minu psüühilisest eripärast. Laur on mind aastatega “lugema” õppinud ja saab üha rohkem aru, millal pole mõtet asju isiklikult võtta ning saada aru, et minus räägib vaid hetkel lahvatanud tunnetemöll. Ma olen talle väga tänulik, et ta on – minu seda külge tundes – ikka veel minu kõrval.

Tülid tekivad enamasti emotsioonide baasil. Kuigi meil on neid palju olnud, siis lõppkokkuvõttes ei jäta me neid kunagi hiljem – kui kaine mõistus taas troonil – lahkamata ja ma usun, et seetõttu on need omamoodi meile pigem kasuks tulnud. Ajapikku oleme väiksemate ja suuremate konfliktide (tüli on tegelikult ebameeldiv ja ebakorrektne sõna)  kaudu hoopis üha rohkem teineteist tundma õppinud. Selle abil oleme saanud teist suunata ja vajadusel ennast muuta. Ma usun, et toimiva abielu üks suurimaid saladusi on õppida iseendid rohkem mõistma ja oma käitumist korrigeerima.

Me oleme läbi läinud väga keerulistest aegadest. Oleme näinud teineteist tõelistes madalseisudes. Oleme pidanud neli korda toime tulema millegagi, mis pahatihti saab juba esimesel korral paljudele paaridele komistuskiviks – rasedus, lapse sünd ja beebiiga, mil ema on ennekõike lihtsalt ema. Viimase raseduse järel kõikusin ka tõsiste meeleoluhäirete küüsis. Kas selle kõige keskel tundub imeks pandav, et meil on esinenud arusaamatusi, konflikte ja tülisid?

Kuidas aga lahendada kriisisituatsioone? Meie teeme seda rääkides. Tavaliselt minu algatusel. Tihti läbi valu ja pisarate. Aasta-aastalt olen oma mehe saanud rohkem ja rohkem rääkima. Sest rääkimine aitab! Ja see ei käi ainult tülide kohta. Üksteisega suhtlemist tuleb pidevalt hoida ning tabuteemasid ei tohi olla. Meil ei ole jututeemades mitte ühtegi tabu! Kõigest tuleb rääkida – oma suurimatest vihadest oma metsikumate ihadeni. Ka siis, kui vahel on tõde valus. Ma tahan teada isegi seda, kui mu mehe jaoks teine naine teatavaid mõtteid tekitab ja kuulda mida ning miks. Olen seda juba varemgi öelnud: kui inimene välja ei ütle, mida ta mõtleb või kogeb, ei muuda see asja olematuks. Meil Lauriga pole vaja teineteise kohta muinasjutte unistuste printsist või printsessist, vaid tõeline lähedus tekib just selle läbi, et teame üksteise kohta detailselt ja intiimselt kõike seda, mida keegi teine (loodetavasti kunagi) teada ei saa.

Mõni võib mu jutu põhjal arvata, et ju me siis ikka päris korralikult ei tülitse… Sel juhul pole teil õrna aimugi! Aga kas tõesti oleks sealjuures lahutus lahendus? Et jagame neli last ära ja läheme aga oma teed? Me kumbki ei usu seda. Me kumbki ei taha otsast alustada. Me kumbki ei vaata lahutust, kui võimalust 100%-liseks uueks eluks. Teate, miks? Sest uude suhtesse läheksime ikkagi koos iseenda “minaga” ja uues suhtes tuleksid varem või hiljem ikka needsamad keerulised perioodid… Miks teha seda kõike taas läbi? Lauri ilme, kui talt aasides küsida, mis ta arvab ühel päeval uue noore naisega lapse saamisest, on lihtsalt priceless… 

Me ei saa kunagi olla täiesti kindlad selles, mis tulevik toob. Ühel päeval võib kogu me maailm uppi lennata ja praegustest mõtetest jäävad alles üksnes riismed. Kuid kuni meie vahel on “see miski”, kuni suudame Lauriga hoida seda kirge, mis meil on ikka veel 10-ne aasta järel (pärast lahus veedetud suve on see lausa plahvatuslik) ja soovi hoida pere koos ning kuni meil on tavaks kõigest teineteisega rääkida, jääb lahutus meie jaoks allaandmise punktiks. Kuigi oleme väga erinevad natuurid, pole meie kummagi praktikaks anda lihtsalt alla.

Kui ma mõtlen sellele, milliselt oleme aastate jooksul käitunud, kui palju teineteisele haiget teinud ja kui mitmed on näinud meie tumedaid külgi, siis usun, et nii mõnigi oleks võinud mingil hetkel meile lahutust pakkuda. Aga siiski on üks inimene, kes on meid päris palju koos näinud, meiega koos elanudki ja teab meie kohta rohkem kui ehk vajalik ning tema sõnad on (tõlgituna inglise keelest): “Ükskõik, mida ma näinud olen, te pole mu arvamust suutnud muuta. Minu jaoks olete te ideaalne paar!”. Võib-olla on see, et viimasel aastal on meil keegi, kes nii arvab ja meid sedasi kõrgele tõstab, andnud meile endilegi uut jõudu, et selle kauge ideaalsuseni püüelda. Igal juhul armastan ma meie kümnenda pulma-aastapäeva eel oma abikaasat kindlasti rohkem kui kunagi varem!


Tahaksin veel öelda  neile, kes on oma abielu alguses ja kellele tundub, et jooksevad justkui peaga vastu selga: ärge andke alla, olge kannatlikud ning tehke oma abielu nimel tööd! Abielu ja armastus pole lihtsalt lilled ja liblikad, vaid ennekõike teadlik tegutsemine teineteise õnne suunas, mis ajas aina paremaks võib muutuda (seda on rääkinud vanemad ja targemad 😉 ). 

Advertisements

One thought on “Lahutus pole lahendus ehk “Vastused Teie küsimustele vol.4 “

  1. Seda postitust lugedes ei saanud ma enam aru kas ma loen või mõtlen – sõna otseses mõttes. Kodus meil 4 last (9a-3a) ning detsembris tähistame 9a abielu. Ühist kodu oleme jaganud 13a.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s