Meie soojustatud maja

DSC_0072

Me elame armsas pisikeses palkmajas, mille Laur ehitas 2010. aastal. Päris tihti uurivad inimesed, kes meid esmakordselt külastavad, et kas maja meil ikka sooja ka peab. Esimesel paaril aastal oli vastus jaatav ja sealt edasi aina kõhklevam… Viimased aastad on tuulte ja külmaga ikka jahedad olnud. Iseasi, et inimeste jaoks on “soe” ja “jahe” hästi erinevad mõisted, kuid ütleme nii, et meie jaoks on soe kuni kuskil 23 kraadi, sealt edasi on ebameeldivalt palav, mis tähendab, et kui meie ütleme “jahe”, siis ma ei räägi 18-20-kraadisest temperatuurist!

Ahiküttega majas on soojus muidugi paljuski enda teha. Sooja saad nii palju, kui alla viskad! Aga kui nüüd päris aus olla, siis ega taha ikka päevad läbi “alla visata”, kuna seegi on aja raiskamine ja puude kulu. Nii olemegi juba paar aastat mõlgutanud mõtet maja soojustamisest. Aga kuidas seda teha? Kas tõesti lüüa maja lihtsalt laudisega üle ning kaotada meie jaoks armas ja hubane hoone välispilt? 

Sel suvel otsustas Laur, et soojustamine tuleb kindlalt ette võtta. Nüüd edasi räägin ma hästi maakeeli ja nii, nagu mina asjadest aru sain. Ma ei mäleta ettevõtte nime, kes meile soojustuse tegi ega ka ole kursis, millega me täpselt soojustasime, aga tulemus on see, et me mitte üksnes ei säilitanud palkidest majavaadet, vaid andsime sellele koguni täiustatud lisailme.

Alguses tahtis Laur kogu töö ise ette võtta. Rentis ta siis selleks vajalikud töövahendid ja “pasta”, mis palkide vahele tuli panna, et maja saaks tihe ning soe. Talle öeldi, et profid teevad töö nädala-paariga, endal tal kulub kindlasti kõvasti rohkem aega. Nii juhtuski, et kui ta esimesed paar tundi õues ära nokitses, tuli ta tuppa ja teatas, et tellib siiski kogemustega mehed kohale. Esiteks oleks tal olnud novembris liiga vähe vabu päevi ja kogu protsess oleks ülipikaks veninud. Teiseks leidis ta, et tema tulemus ei jääks nii kena kui professionaalidel (mis on ka arusaadav, kuna tema tegi seda esimest korda). Minu (pakun, et veel rohkem tema) süda tilkus küll verd, kui mõtlesin sellele hinnale, mis kogu protsess lõpuks maksma läks, kuid mõned asjad lihtsalt tasub ära teha ja kaasata sealjuures asjatundjate abi!

Peamiselt käis siin toimetamas üks meesterahvas. Igati tore inimene oli. Vahepeal oli tal ka poeg kaasas ja üleüldse sain ma teada, et tegu on perefirmaga. Minu jaoks oli kõige keerulisem kogu protsessi juures asjaolu, et iga päev oli kuskil seina taga keegi. Kui lapsed kisasid, kui mina mehega rääkisin, kui ma telefoniga kõnelesin – alati oli oht, et keegi kuskil kuuleb kõike (palkmaja seinad, mis tuult läbi lasevad, lasevad ka kõike muud läbi…). See oli just selline periood, kus meil Lauriga oli äärmiselt pingeline ja raske… Ma kujutan ette, et kui see onu meid kuul(a)ma juhtus, jäi tal lõpuks mulje, et me oleme mingi kahtlane kriipi pere kuskil sügavas metsas.

Kas nüüd on maja soojem? Noh, ilusam on ta küll… Tegelikult kindlasti ka soojem. Mina ei mäletagi ühtki teist sedavõrd sooja sügist ja talve algust. Oma osa mängivad siin ka erakordselt korralikud kuivad puud, mille meie tubli abiline tänavu tegi ning soojem üldtemperatuur, kuid täiesti kindlasti on roll ka “pastal”. Seda võin täie veendumusega öelda, et tuuled meil enam endistviisi läbi ei puhu 🙂

Värvi saime me ise valida ja kas pole, et see sobib oivaliselt ning läheb akendega ka kenasti kokku?

 

Üks varasem pilt majast (sellal oli muidugi värv veel värskem):

1926273_10204027094416837_5018590161638075119_o

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s