Eino ja Lilian Lilleleht: Pühendudes kokku kasvanud (kp)

Viie lapse (vanuses 5-18a) vanemad Eino (38a) ja Lilian (39a) Lilleleht on oma tugeva ning pühendunud abielusuhtega paljudele innustuseks. Lillelehed jagavad ka meie lugejatega  oma mõtteid suhete teemal.

 

Olete oma ea kohta juba üsna pikalt abielus olnud – kas varakult abiellumine on andnud teie suhtesse mingeid eeliseid ja kui, siis milliseid täpsemalt?

L. Meie puhul on see hästi toiminud. Oleme saanud kokku kasvada. Usun, et noored on hea kohanemisvõimega.

E. Vaevalt see pika abielu garantiiks on. Astume ju kõik suhtesse oma tegeliku elu pagasiga – kes millisega. Meil mõlemal on oma noorpõlve taust. Mida vähem on nn keerulist taaka, seda kergem on värskele suhtele pühenduda ja seda ehitada. Meil on see õnnestunud.

 

Kas soovitate oma kogemuse põhjal teistelegi noorelt abiellumist?

L. Inimesed on väga erinevad ja ka ühiskond on muutunud. Sel ajal, kui meie abiellusime, oli tavaline, et peale keskkooli abielluti ja loodi perekond. Sel hetkel tundus meile, et olime abieluks valmis. Ega me täpselt teadnud, mida see tähendab. Meil ei ole olnud positiivseid eeskujusid. Me mõlemad tuleme lahutatud mittekristlikest peredest. Oleme pidanud ise koos Jumalaga leidma viisid, mis pere koos hoiavad ja tugevaks teevad. Aga vastuseks küsimusele ütleksin nii, et kas abielluda noorelt, see sõltub inimesest endast. Perekond tähendab vastutust. Kui oled valmis vastutama, töötama suhtega, jätma oma vanemad (mitte hülgama) ning hoidma oma mehe või naise poole, siis oled õigel teel. Samu asju peab tegelikult arvestama ka siis, kui plaanid abielluda 30-aastaselt.

E. Hea oleks juba see, kui inimesed üleüldse rohkem abielluksid. Mis aga puudutab varakult abiellumist, siis see sõltub minu arvates inimeste võimekusest vastutada. Mehe seisukohalt ütlen, et kui mees vajab veel ema, pole ta abieluks valmis.

 

Pastoreid ja nende peresid tuuakse tihti esile kui musternäiteid. Inimesed arvavad, et neil ongi teistest kergem, nende abielud eriliselt õnnistatud ja lapsed eriti tublid. Kas olete selliste (eel)arvamustega kokku puutunud? Kuidas selline suhtumine mõjutab pere igapäevaelu?

L. Ole sa pastor või mitte, abielu õnnestumiseks tuleb iga päev suhtega tööd teha. Ma ei usu, et paljud arvaksid nagu teenistujatel tuleks kõik lihtsalt. Tehes abieluseminare, oleme rääkinud sellest, et kui tahad, et su abielu toimib, tuleb sellega igapäevaselt tööd teha. Selleks et saada, tuleb anda. Mis puudutab lapsi, siis Jumal on andnud igale lapsele(mitte ainult pastorite lastele) anni, andekuse. Edasi on meie, vanemate osa see and ära tunda ja last õigesti suunata. Ükski laps ei ole ingel: täiesti sõnakuulelik, ei tee rumalusi, kuuletub alati – see lihtsalt pole nii. Aga tuleb meeles pidada seda, et eeskuju on oluline – lapsed ei tee su sõnade, vaid tegude järgi.

E. See on tore, kui kellegi eeskuju innustab. Samas ei ole ma kunagi ehitanud oma pereelu kui musternäidist teistele. Ma ei ole iial püüdnud õpetada oma lapsi elama “pastorilaste” kriteeriumite järgi ehk stiilis: “lapsed,käituge viisakalt nagu pastorilastele kohane…” . Selline suhtumine võib lastes tekitada trotsi ja vastumeelsust. Kuigi ma olen ametilt pastor, tahan ma oma lastele olla ennekõike hoolitsev isa, oma naisele hea mees.

 

Mida teete igapäevaselt, et paarisuhet hoida?

L. Kõige olulisemaks pean ma, et võetakse aega üksteise jaoks. Näen sageli paaride puhul, et ühel hetkel, kui lapsed sünnivad, saavad nemad kogu tähelepanu. Nagu öeldakse: “Kes kõvemini karjub, see saab!”. See on viga ja ma arvan, et see on paljude jaoks olukord, kus kasvatakse üksteisest lahku. Kui siis lapsed on kodust lahkunud, ei olegi enam nagu millestki rääkida ja põhjust koos olla. Väga lihtne, aga kasulik nõuanne: pange lapsed magama normaalsel kellaajal ja teil on igal õhtul aega ka enda jaoks.

Samuti pean oluliseks seda, et me teenime koos Jumalat. Armastus Jumala vastu liidab tugevasti kokku.

Teeme Einoga üheskoos igasuguseid asju, isegi poes käime koos. Koos Einoga käime jalutamas, reisimas, teeme aiatöid jne.

E. Ütleksin nii, et on asju, mida tuleb teha,ja asju, mis tuleb tegemata jätta. Me kõik oleme kuulnud, et naisele peaks rohkem lilli kinkima – see pidavat naise meele rõõmsaks tegema. Häda on selles, kui siinkohal ideed lõppevadki.

Minu arvates on oht selles, kui suhet hakatakse võtma kindlapeale. Iga pereinimene ju teab, kuidas töö ja kohustused sinust viimase välja võtavad. Siis on suur oht, et ka suhe võib muutuda mehaaniliseks ja kuivaks. Kõigile on oma kohustused teada, aga keegi ei märka et “kütus” on otsa lõppemas. Mina arvan, et seda märgata ja midagi ette võtta on ennekõike mehe vastutus.

Toon näite võimalikust situatsioonist: kunagi ei olnud mehel naise peale kahju raha kulutada, aga nüüd loeb ta igat senti. Igaüks võib teha arvutuse, kui palju ta raha kulutab maja ehituseks, autole, maksudeks, muudele “hädavajalikele” asjadele ja kui palju ta investeerib otseselt suhetesse. Seda nii ajas kui ka rahas arvutatuna. Olgem ausad, kvaliteetset suhtlemisaega võime paljudes peredes tegelikult arvutada ainult minutites. Kui see on investeering suhetesse, siis ei ole ime, et kasvatakse üksteisest lahku. Minu jaoks on kogu küsimus prioriteetides. Töö ja kohustuste kõrvalt on vaja leida aega ka n-ö funiks.

 

Kuidas hoiate abielusuhet värskena?

L. Üksteisele pühendudes.

E. See koosneb meie puhul väga paljudest suurtest ja väikestest asjadest. Ennekõike algab see isiklikust osadusest Jumalaga. Kui inimese suhe Jumalaga on korras, südametunnistus puhas, siis on ka kõigil pereliikmetel sinuga hea olla. Kes see jõuab kuulata kogu aeg üht vinguvat, kritiseerivat ja negatiivset inimest?

Meie alustasime oma abielu 60 krooniga. Meil polnud varaliselt mitte midagi. Meil polnud ka eeskujusid, kelle õpetuse järgi oleks võinud toimida. Pole me kunagi läinud sotsiaalabi ukse taha kolkima, et riik meid toidaks. Aga me oleme igas olukorras kokku hoidnud ja ka piskust rõõmu tundnud! Kõik on tulnud samm-sammult! Tänaseks oleme ehitanud oma kodu.

Otsustasime juba abielu alguses, et millises olukorras me ka oleme, me ei hakka üksteist süüdistama ja tüli me oma koju kaasa ei võta. Me oleme mõistnud sõnade väge. Üksteist solvavad sõnad on meie kodus keelatud.

 

Kuidas tulete läbi suhtekriisidest?

L. Suhtekriisid tekivad sellest, kui on vähe suhtlemist, rääkimist. Sellepärast tuleb leida aega olla kahekesi ja rääkida oma muredest ja asjadest, mis vaevavad, siis ei teki suhtekriisi. Kriisid võivad tekkida üksteisest mööda rääkimisest, nt kui sa ei tunne inimest väga hästi, kui sa ei saa tema naljadest aru vms.

E. Ausalt öeldes, ma ei teagi, mis see on. Oleme abikaasaga jõudmas 40 eluaastatesse ja siis oleme omavahel naljatanud eakriisist. Kui meie elus on olnud pingeid, siis need on peamiselt seotud töö ja kohustustega. Kui on ka olnud vaja midagi selgeks rääkida, siis nelja silma all ja rahulikult.

 

Kas oskus konfliktisituatsioone lahendada on abieluõnne suurim saladus?

L. Abieluõnne üks osa on küll oskus konflikte lahendada, aga parim on neid ennetada, selleks pead sa inimest hästi tundma. Üksteise tundmaõppimine on kogu elu kestev protsess. Kuigi meie oleme olnud kaua abielus, suudame siiani üksteist üllatada ja seda mitte halvas mõttes.

E. Pigem on see oskus konfliktsituatsioone vältida. Mismoodi see konflikt siis tekib? Minu jaoks tekib konflikt näiteks piltlikult öeldes siis, kui ma punase tulega üle tee lähen. Mees, kes hakkab himustama oma ligimese naist, on väga suure konflikti lävel. Kui istud ristis kätega ja laiskled 3 kuud diivanil telekat vaadates, ongi konflikt tegelikult juba käes. Pannes oma lapsed pidevalt teleka ette, kuna pole aega nendega suhelda, jõuad ka mõne aasta pärast konfliktini, sest lastel pole sinuga, millest rääkida. Konflikt võib tekkida siis, kui midagi jääb õigel ajal tegemata. Ka Pühakiri annab sellele kinnituse – sa ei lõika sealt, kuhu sa pole külvanud!

 

Eino, viitad oma jutlustes tihti Lilianile ning ei ole kitsi tema tunnustamisega koguduse ees. Kui oluline on see, millisena me ise oma abikaasat näeme ja teda teistele esitleme?

E. Mul on “kiusatus” rääkida Lilianist igal pool. Ma hindan ja armastan teda väga. Kes ei tahaks siis heast naisest kiidelda? Ta on suure südame, kõva töötahtega ja hooliv naine. Ta on väga naiselik ja võluv, kuid mitte primadonna, kes nõuab, et talle kõik asjad ette-taha ära tehakse.

 

Milliseid väärtusi proovite edasi anda oma lastele, et nad võiksid ellu kaasa võtta tugeva abielukuvandi?

L. Parim, mis saame lastele edasi anda, on see, et nad näevad, kuidas vanemad üksteisest hoolivad. Meie peres on kallistamine väga tavaline: me ei lahku kodust, ilma et teineteist kallistaksime. Lapsed on ka selle tava üle võtnud. Pere pesamuna viis selle kombe koguni lasteaeda – enne ei saa koju tulla, kui kõik sõbrad on kalli saanud.

Asjad, mida lastele õpetame, on üksteise austamine ja hindamine.

E. Ausus. Töökus. Vanemate austamine. Avatud suhtlemine.

 

Tänasel päeval seisame silmitsi sellega, et seaduslikke liite luuakse vähe ning lahutuste arv on kõrge. Kas olete mõelnud, kuidas võiks kirik käesoleval hetkel esile tõusta piibelliku õpetusega abielust?

L. Kahjuks on tõesti nii, et abielu ei ole enam au sees. Inimesed kardavad abielluda, sest paljudel on negatiivne kogemus juba lapsepõlvest oma vanematega. Ma arvan, et kirikul võiks küll olla osa selles, et perekond uuesti au sisse tõsta, aga see on raske ülesanne, sest ka kristlaste seas on palju lahutusi. Seega on meil ennekõike vaja teha tööd kristlastega, et me oleksime ise maa soolaks ja valguseks. Et ilmalikku mõtlemist abielust (tarbija mentaliteeti) ei oleks ennekõike meis endis. Meil on vaja kogudustes rääkida perekonnast rohkem ja anda praktilist Jumala Sõnal põhinevat õpetust.

E. Loomulikult peaksime selles olema maa sool ja valgus. Paraku on kristlikud abielud väga tugeva löögi all. Küsin tihti, kas meil on õpetuse puudus? Mis on meil siis teadmistes nii vajaka, et elada ei oska? Loomulikult on vaja pidevat õpetust ja nõustamist, kuid minu arvates on peamine probleem südames. Südamega on inimesel juba algusest peale halvad lood olnud.

Kui Jeesuse juurde tuldi küsimusega, kas naisest tohib lahutada ja miks andis Mooses loa seda teha, vastas Jeesus, et “teie kurja südame pärast”.

Kas me ei leia oma abikaasas vigu? Loomulikult leiame! Mõned mehed kurdavad, et naine ei mõista süüa teha või on teine liiga paksuks läinud, pole selline nagu alguses vms. Eemaldumise ja lahutuse suur põhjus on ennekõike kurjas südames.

Minu käest on küsitud tihti, millise mehega mitte abielluda. Ära abiellu vägivaldse mehega ja selle kinnituseks vaata, kuidas ta käitub oma emaga. Kui ta pole austav, toetav ja lugupidav oma emaga, pole ta seda ka sinuga.

 

Kas Elu Sõnas on projekte või programme, mis mõeldud abielusuhte tugevdamiseks?

L. Meil on piiblikoolis õppeaine Perekond, mida me Einoga oleme andnud, ja samuti oleme käinud kodugruppides sel teemal rääkimas. Mitmel korral on olnud noortele selleteemalised seminarid ning ka pühapäevastel teenistustel oleme abieluteemat käsitlenud.

 

Kui tihti tuleb teil inimesi nõustada nende paarisuhtes?

L. Eks ikka inimesi tuleb, aga tihti tullakse siis, kui probleem on juba väga suureks läinud ja ise enam hakkama ei saada. Ja siin on alati ka see pool, et kas tegelikult tahetakse nõu saada või hoopis endale õigustust valesti käitumiseks. Meil kõigil on üks Jumala Sõna ja Jumal peab abielu pühaks, meie peaksime seda samuti pühaks pidama. Tihti ongi probleem selles, et tahetakse ainult hüvesid ja mitte hinda maksta.

E. Ikka tuleb. Meie asi on neid suunata.

Kunagi juhtusin nägema seinal kirja, kuhu oli kirjutatud “Jeesus on vastus! – Aga mis on küsimus?”. Me tahame Jumalalt vastust, aga kas me julgeme avada ennast ja rääkida asjadest nii nagu nad on. Olen märganud, et teinekord ei vaja me “korrektset” vastust, vaid õiget ja ausat küsimust.

 

Millised on esmased soovid, mis annate kaasa värskelt kihlunud paaridele ja vastabiellunuile?

L. Esimene asi, mida rõhutan, on see, et kui sa oled kristlane, siis abiellu kristlasega: inimesega, kes armastab Jumalat ja tahab Teda teenida. Sellega väldid sa edaspidiseid probleeme näiteks lastekasvatamisel. Rõhutame seda, et abielu on andmine. Annad armastust, saad armastust.

Soovitan ka seda, et laste saamisega võiks oodata paar aastat, et üksteisega harjuda.  Leidke koos (vaimuliku – toim.) teenimise võimalus kohalikus koguduses, see liidab suhet.

E. Andke üksteisele aega kohaneda. Suur tähendus on sõnal “kompromiss”. Nii mees kui naine tulevad oma taustast, perekommetest jne. Üks pooltest ei saa teisest lihtsalt “üle sõita”. Jumal aga on kinkinud igale uuele perele väga palju vabadust korraldada oma ühine elu nii nagu nad seda õigeks peavad.

 

Mida soovi(ta)ksite meie lugejaile?

Kui sa oled leidnud endale hea kaasa, siis tuleb teda hoida ja kaitsta. Abielu on õnnistuseks.

 

Eino ja Lilian Lilleleht on 1991 aastast Tartu Elu Sõna Koguduse liikmed. 25.09.1992 Eino ja Lilian abiellusid. 2006 aastast on Eino Lilleleht Tartu Elu Sõna Koguduse pastor.

 

Intervjueerinud  Kaili Särg

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s